Käis korra ka närviarsti juures. Haridustee Käis kokku kuues üldhariduskoolis. Lõpuks sai sisse Tallinna Töölisnoorte keskkooli ehk õhtukooli. 1968-1972 õppis Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedris ehk Lavakas. Töökohad Ema abil sai tööd trükikoja Kommunisti trükilao õpilase kohale, kuid nõrkade kopsude ja töökoha mürgisuse tõttu ei töötanud ta seal kaua. Järgmine töökoht oli ENSV Teatri ja Muusika Muuseumi laborandi kohal ülesandega korrastada fotoarhiivi. Peale Lavaka lõpetamist, töötas Eesti Draamateatris näitlejana. Oli eesti näitleja-lavastaja, poeet. Isiklik Abiellus Riina Kiisaga 20. märtsil 1972. aastal. 1974. aastal sündis tütar Elo. Lõpetas elutee 21. veebruaril 1995. aastal, enesetapuga. Luule Juhan hakkas rohkem kirjutama alates 1965.aastast. Alates 1973. aasta algusest kuulus ta Kirjanike Liitu. Luule jagunes kahte perioodi Esimesel perioodil oli tal pseudonüümiks Jüri Üdi.
sajandi 20-ndail aastail. Selleks ajaks oli ka Eestis märkimisväärsel hulgal kogunenud nii kutseliste kui asjaarmastajatest fotograafide loomingut. Esimesi filmikatsetusi tehti teadaolevalt Johannes Pääsukese poolt juba enne I Maailmasõda. 1920. aastal pandi alus eesti filmitööstusele rajati o/ü "Estonia-Film", mille 10-aastase tegevuse käigus valmisid päevakajalised kroonika- ja lühifilmid. 1921. aastal esitas Haridusministeeriumi Muinsusvalitsuse fotoarhiivi komisjon kava Riigiarhiivi juurde fotoarhiivi asutamise kohta ning ühtlasi pöördus Riigiarhiivi ja teiste asjaomaste asutuste ning isikute poole üleskutsega ettevõtmist toetada ja oma kogudest teatada. 1929. ja 1934. aastal üritas Tallinna suurima fotoateljee omanik, o/ü "Estonia Film" esimees Peeter Parikas omakorda suunata Riigiarhiivi filmide ja fotode riikliku kogumise teele. Riigiarhiivil aga
kutsumust fotograafia vastu. Viidates 1960 70ndate esteetikatele ja kontseptuaalsetele praktikatele, on Iñaki Bonillas tasapisi eraldanud fotograafia koostisosad ja ühendanud need teiste toimingutega. 2003. aastal tõi Bonillas oma teostesse oma vanaisa, J. R. Plaza, tohutu fotoarhiivi. Ta ühendab elemente, mis on a priori ühildamatud: ühelt poolt isiklik, biograafiline jutustus, mis sisaldab isiklikke nalju ja tundeid, teisalt poolteaduslik kogumikuelement klassifitseeriv ja arhiveeriv. Jüri Arrak Pildist tuleb ruumiliselt välja "kultuurikiht". Mulle