positsioonivabadus." Näitus on koostatud konkursile laekunud 819 foto põhjal. Ehkki Eesti Ajalehtede Liit on preemiaid välja andnud 1997. aastast, püüab eelmisel aastal fotograafide ametiliiduna asutatud Eesti Pressifotograafide Liit oma valdkonda arendada ja tutvustada terviklikumalt. ,,Tahame tähtsustada pressifoto rolli üldises meediaruumis," ütleb EPFLi juht Erik Prozes. ,,Kaasame meediaeksperte, kultuuriteadlaseid ja haridusasutusi, et tekitada fotoajakirjanduse teemalist diskussiooni ning edendada oma eriala. Ajakirjandusfotograafia on Eestis eksisteerinud juba üle 100 aasta, kuid teadlikku arendamist on selle aja jooksul toimunud vähe. Tänavune näitus ja raamat on alles algus," lubab ta. Suureformaadilisel näitusel on esindatud 22 pressifotograafi tööd. Näituse kujundas Lii Treimann. Koostööpartner on Eesti Ajalehtede Liit. Viru Keskuse aatriumis jääb näitus avatuks 3. aprillini
Leiutas 1912 35mm filmi kaamera-vähendas selle suurust ,kaalu ja arendas toetumiseks seadistust, et oleks kergem väljas pildistada. See oli väike negatiiv mida pimikus sai suureks ilmutada paberile. 1924ni ta hoidis "Leica"tootmisest eemale . sellest ei olnud avalikusele teada kuni 1925, ernts leitz võttis riski ja andis loa 1000 kaamera tootmiseks.Selles oli standartne 35mmEdisoni rullfilm. Raami suurusega 14x36pilt vertikaalne. H.Cartier-Bresson prantsse fotogaar, moodsa fotoajakirjanduse isa, tema nägu jäi tundmatuks ja ei nimetanud endkunstnikusk. Võtis kasutusele 35mm-sai salaja pildistada. Arendas tänavafotograafia stiili. 1952- "otsustav hetk" raamat "otsustava momendi" esteetika ja vastumeelsus ettekavatsetud fotograafia ja kontrueeritud tingimuste vastu on mõjutanud fotograafe alates 1930ndatest aastatest. Paljuski on tema loodud fotograafiline stiil saanud omakorda mõjutusi kubismist seda iseloomustab hästi pildiline geomeetria
annaabi.ee 
