ja levila ning kes omavael ristudes annavad sigimisvõimelisi järglasi. Uued liigid võivad tekkida näiteks siis, kui populatsioon jaguneb üksteisest ruumiliselt (geograafiliselt) eraldatud osadeks. Kivistis e. fossil on mistahes eluvormi või selle tegevuse mineraliseerunud jäljend. Kivististest võib leida loomade skelette ja vulkaanilises tuhas on säilinud taimede rohelisi lehti. Evolutsiooni tõendid: -Tänapäeva organismide ehituse võrdlemine -Fossilid e. kivistised -Mandunud elundid -Lähedaste liikide DNA ja kehavalkude sarnasus
Vastandina sellisele situatsioonile, olid Karboni ja Vara-Permi kahepaiksed maailma ainuvalitsejateks ja seetõttu leidus neid paljudes erinevates suuruse- ja kujukategooriates; mõningad alligaatorliku välimusega, teised olid jällegi usjad või väljapaistmatud taimetoitlased. Mõnede Karboni kahepaiksed kasvasid kuni 6 meetri pikkuseks. Maise eluviisiga loomadel oli kaitsev soomustik. Vanimad roomajate fossilid on leitud Ülem-Karbonist. Mõned neist väikesekasvulistest loomadest on leitud kivistunud puutüvede tühimikest Joggins`i kihistust Nova Scotia`st. Enamus füüsilisi erinevusi varajaste roomajate ja nende kahepaiksetest esivanemate vahel olid sellised vähetähtsad jooned, mis olid seotud näiteks sisekõrva, suulae, kolba tagaosa ja selgrooga. Roomajad erinesid kahepaiksetest ka paljunemisviisi poolest. Tähtsaimaks teguriks
annaabi.ee 
