Eesti loodusgeograafia konspekt
· Järvi vähe
· Põhjaosas rannavallide ja maasäärte taga Nõva järved
· Noarootsit mandriga ühendavas osas, mitmed jäänukjärved (Sutlepa meri, Saunja laht,
Tau laht)
Saaremaa
· Hõlmab ka mitmed naabersaared
o Asustatud neist on Vilsandi, Abruka, Muhu
· Palju ka väikelaide ja järv
o Maatõus
· Aluspõhjaks Siluri lademe lubjakivid
o Suuremad pangad põhjarannikul, enamasti seotud biohermidega (fossiislsed
riffmoodustised). Siluri klint
· Suurim pinnavormistik on Lääne-Saaremaa kõrgustik
o Ligi 50 km pikk, suhtelised kõrgused kuni 35 m, otsamoreen, kõrgustikku on
kujundanud ka Läänemere erinevad arengutasemed, jätkub ka Sõrve poolsaarel
(Viieristi mäed, 19 m)
· Pandivere ja Palivere staadium
· Loopealsed Kesk-Saaremaal
· Saaremaa kõige kõrgem koht asub Raunamäel
· Veestik
annaabi.ee 
