palju uut tehnikat, mis hõlbustab majandus arengut. On hakatud kasutama tööjõudu sealt, kus see on odav, on hakatud rajama tehasied sinna kus on tulus ja on hakatatud müüma aina rohkem sinna, kus on rohkem ostujõudu. Alates aastast 1950 on hakanud rahvaarav meie maailmas kiiresti suurenema, 40 aastaga on see 3-e kurdistunud. Suurem osa inimkonnast ( 2 miljardit ) on asunud elama linnadesse. 500 mln. inimest elab kõrbealadel ( suurim linn kõrbes on Las Vegas) kus on kasutusel fossiilvesi, mis on taastumatu loodusvara, aga on teadavärk, et palavas kohas kasutatakse palju vett ja seal ongi tänapäeval suurimad vee tarbijad. Kümnendik maailma jõgedest ei voola, näiteks Palm Spring kasutab Colorado vett, mis ei jõuagi mereni. Jordani jõe vesi voolab aga kaubandusse, mida kasutatakse puu ja köögivilja kasvatamise tarbeks. Inimesed on harjunud aina rohkem ja rohkem paremaga, süüakse palju liha, aga et liha saada, tuleb kasvatada veised ja et veiseid kasvatada,
kalavarude vähenemine tunda. Esmalt jäävad mereimetajate kolooniad väiksemaks. Ebavõrdse lahingu tõttu kalalaevadega ei leia nad enam piisvalt kala poega toitmiseks. Teiseks peavad merelinnud lendama kaugele, et end toita. Kala on viiendikule inimestest põhitoit. Kas me suudame ette kujutada mõeldamatut? Hüljatud paadid. Kalatühjad mered. 500 miljonit elevad maailma kõrbetes. Mis on rohkem kui Euroopa rahvaarv. Nemad teavad vee väärtust. Nad sõltuvad kaevudest, mida toidab fossiilvesi, mis kogunes maa alla kunagisel vihmaperioodil 25 000 aastat tagasi. Fossiilivesi lubab kas kõrbes vilja kasvatada, et pakkuda kohalikele vilja. Ümar kuju tuleneb torudest, mis niisutavad pinda keskpunkti ümber. Kuid selle eest maksate ränka hinda. Fossiilvesi ei ole uuenev ressurss. Saudi Araabias on tööstuslik põllumajandus hääbumas. Iisrael muutis kõrbemaa põllumaaks. Kunagine võimas Jordani jõgi on nüüdseks kõigest nire. Selle vesi on
annaabi.ee 
