Biosfäär koosneb elusorgansimidest, koguruumala kui 105-106 km3 . Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Avatud süsteem-toimub aine/energiavahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel. Ajas muutumatu ehk staatiline, muutuv ehk dünaamiline. Energeetiliselt on maa avatud süsteem, maakera ja tema sfäärid dünaamilised süsteemid. Päikeseenergia:pärineb päikesest, käivitab loodusprotsessid maal, päikesepatareid, salvestatud fossiilsetesse kütustesse. Maa siseenergia:pärineb maa sisemusest toimuvatest keem. reaktsioonidest radioaktiivsete ainete lagunemisel. Avaldub: vulkaanipursked, maavärinad. Kasutus: maasoojuspumbad, kuumaveeallikad kütteks. Gravitatsioonienergia: hoiab sfääre koos, määrab nende tiheduse, tõus ja mõõn, laamade liikumine. Kasutus: loodetel kas. elektrijaamades. Kineetiline energia: nt voolav vesi, tuuleiilid, lainetus, laviin. Kasutus: tuule- ja vee-energiana. Inimene on suur energia tarbimine, en
· Hingamisahela reaktsioonide käigus sünteesitakse 36 ATP molekuli Süsiniku ja hapniku liikumine läbi elus ja eluta keskkonna CO2 ringe toimub elus ja eluta looduse vahel. Atmosfääris CO2 esineb gaasina, mida taimed tarbivad fotosünteesiks, taime sööb mingi väike loom, teda sööb suurem loom. Siis, kui suurem loom sureb ära, lagundajad lagundavad teda ja libast lendub CO2 õhku tagasi või läheb mulda sisse mineraalidena. Pikaaja möödudes võib CO2 talletuda kivististe ja fossiilsetesse kütustesse mille põletamisel saatub CO2 taas atmosfääri Toitainete liikumine ökosüsteemis Autotroofid ja heterotroofid Autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise Heterotroofid organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi Tootjad, tarbijad ja lagundajad I troofiline tase TOOTJAD II troofiline tase TARBIJAD o 1
[3] 14. augustil 2008.a. avati Biodiislitehas Paldiskis. Loodetav tootmisvõimsus 100 000 tonni aasta lõpuks. Tehas toodab esimese põlvkonna biodiislikütust. [5] Vaatamata asjaolule, et aastaks 2011 on Euroopa Liidus võetud eesmärgiks tõsta biokütuste osakaal 5,75 protsendini mootorikütuste kogukäibest, puudub Eestis praegu riiklik arengukava biokütuste kohustuslikuks muutmiseks. Meie lähiriikidest on näiteks Leedus juba paar aastat kohustuslik 5% biokomponendi lisamine fossiilsetesse mootorikütustesse. Paldiskis toodetav biodiisel taastuvatest ressurssidest läks ekspordiks Lääne-Euroopasse, Skandinaaviasse, aga ka Leetu. Põhjuseks olematu kodumaine tarbimine. Käesolevaks ajaks on tehasel majandamisraskused. [5] Plaanis oli bioetanooli tehase Viru Distiller ehitus Kundas. Tehase planeeritav aasta võimsus on 120 000 tonni 99,8 %-st bioetanooli. Selleks kulub 350 000 tonni teravilja.
Kuigi need varudd on looduse poolt loodud, ei saa neid tavaliselt kasutada ilma teiste sisenditeta, nt tööjõu või kapitalita. Ammendamatud loodusvarad (füüsikalised ressursivood) on nt päikeseenergia, tuuleenergia, mida vahel liigitatakse küll taastuvateks varadeks, kuid nad ei sobitu ülalesitatud taastuvate loodusvaradega, ja kuigi neid on võimatu ammendada, siis samas ei ole neil taastumisvõimet. Päikeseenergiat võib küll talletada nii looduslikult (puudesse, fossiilsetesse kütustesse või tehislikult patareidesse või sooja vee säilititesse, kuid energiavaruks on ikkagi Päike. Meie päikeseenergia tarbimine ei mõjuta tema varu. Keskkonnavarud (environmental resources) on sellised, mida ei saa osadeks jaotada. Nt ökosüsteem või osoonikiht või atmosfääri alumine kiht ei ole osadeks jaotatavad nagu nt vasemaak või põlevkivi. Uurida saab nende kvaliteeti, aga mitte kvantiteeti. Keskkonnavarud pakuvad keskkonnateenuseid
annaabi.ee 
