elektritarbimise kasv tavapärastesse raamidesse. 2.1Energiamajandus Energiamajanduses on CO2-heite vähendamine tehniliselt ja majanduslikult teostatav. Kõik CO2-heite vähendamise võimalused vastavad seatud eesmärgile ning võivad olla pikemas perspektiivis praegusest poliitikast odavamad. Madala süsinikuga energeetikasektori arenguks on vajalik soodustada elektri ja soojuse koostootmise kasutamist nii väiksemates linnades kui tööstusettevõtetes ning fossiilsetelt kütustelt 5 Alla Rajur Tööohutus taastuvatele energiaallikatele üleminekut nii elektri ja soojuse tootmises kui lõpptarbijate puhul. Samuti tuleb rajada biogaasijaamasid, uusi tuuleparke ja paigaldada hoonetele päikesepaneele. Kiiremaid tulemusi toob energiatõhususe suurendamine, kus oluline roll
Kvoodi hinnaprognoos on 15-25 EUR/t, mis tähendab, et põlevkivielektri tootmine võib kallineda 40- 60% [20]. 4.4. Vastanute poolt enim eelistatud energiasaamisviisid Viiendas küsimuses oli tähelepanu pööratud inimeste eelistustele seoses erinevate energiasaamise viisidega (Joonis 11.). Küsimuses oli võimalik valida mitu vastusevarianti. Vastusevariantideks olid: ,,geotermaalenergia", ,,loodete- ehk laineteenergia", ,,fossiilsetelt kütustelt saadav energia (nt põlevkivi, kivisüsi)", ,,bioenergia", ,,tuumaenergia", ,,päikeseenergia", ,,tuuleenergia", ,,hüdroenergia", ,,vedel- või gaasikütustelt saadav energia". Kõige enam valiti üllataval kombel päikeseenergiat (92 korral), sellele järgnes tuuleenergia (74) ja seejärel hüdroenergia (51). Neljandaks platseerus bioenergia (36), 25 26