Evolutsioon Maal
Kõhrkalu (Chondrichtyes) (haid, raid jt) eristab luukaladest neile iseloomulik kehakuju,
kõhrest luustik ning hambakesetaolised soomused. Algelisemateks kõhrkaladeks olid Devoni
ajastul elanud rüükalad, kes on oma nime saanud nende keha katva paksu monoliitse rüü järgi.
Lõugadel neil hambaid ei olnud, toitu haarasid nad lõugade teravate servadega. Suurimate
rüükalade pikkus ulatus kuni 10 meetrini. Kõhrkalade vanimad leiud pärinevad Siluri
algusest. Kõhrkaladest säilivad fossiilsena hambad ja rüükaladest paksud rüü osad.
Devon
Baltika ja Laurentia mandri kokkupõrkel moodustus suur Euroameerika mander.
Kokkupõrkele järgnenud mäeteke põhjustas mandrite üldise kerke ja ookeanide taandumise.
Eriti suur oli maismaa ülekaal lõunapoolkeral Gondwana hiidmandril. Merede pindala
vähenemine ning maismaa pinnamoe suured erinevused põhjustasid äärmiselt kontinentaalse
kliima, millega kaasnes mandriliste liivakate ja savikate setete rohkus. Eriti ulatuslikke alasid
annaabi.ee 
