mulla niiskusest,4.temp,5.mulla reaktsioonist. AEROOBSED BAKTERID-vajavad eluks õhuhapnikku,lagunemise lõppsaadused on rohelisele taimele toiduks.NITRIFTSEERIVAD BAKTERID (mügarbakterid liblikõielistel)-seovad õhulämmastiku(vajalik lubjarikas keskkond) ANAEROOBSED BAKTERID-saavad hapniku lagundavatest ühenditest,esineb org aine mittetäielik hapendumine, taandunud ühendite teke ja lagunemise vaheproduktide kuhjumine mulda(CH4, H2s). Anaeroobsed bakterid taandavad fosfaate (tekib fosforvesinik PH3), denitrifikatsioonil vabaneb molekulaarne lämmastik,mis lendub,tekib bakteritele mürgine võihape.Põllumullas toimuvad tavaliselt üheaegselt nii aroobne kui anaeroobne lag.Toitainete kadude vähendamiseks tuleb leida võimalus,et org aine mineraliseerumisel vabanevad toitained uute taimede poolt ära kasutatakse et mullas ei esineks tühipõlemist. Mikroorganismide elutegevuse optimumiks on 25-35C, temp tõusu
Ühest kilogrammist võib saada 235...285 dm 3-rit atsetüleeni. Kõrge energiasisalduse tõttu kasutatakse atsetüleeni põlevgaasina, kus leegi temperatuur ulatub põlemisel tehniliselt puhtas hapnikus kuni 3200° C-ni. Seega on atsetüleen süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja -rõhul on tehniline atsetüleen värvitu, terava küüslaugulõhnaga gaas. Lõhna põhjustavad gaasis sisalduvad lisandid: väävelvesinik, ammoniaak, fosforvesinik jt. Atsetüleen on õhust veidi kergem. Atsetüleen on uinutava toimega ja suurtes kogustes lämmatav, sisaldades väikestes kogustes vesiniksulfiidi, arseeni ja fosfeeni. Atsetüleeni sissehingamist suutes kogustes tuleb vältida. Normaalsel atmosfäärirõhul ning temperatuuril 20° C kaalub 1 m3 atsetüleeni 1,09 kg. Veeldub -82,4...-84,0° C ning -85° C juures muutub tahkeks. Atsetüleen on eriti kergelt süttiv gaas. Isesüttimistemperatuur rõhul 0,19 Mpa on 500...600 ° C,
annaabi.ee 
