Väetamine ja keemilised elemendid taimes
topeltsuperfosfaat.
2. nõrkades hapetes lahustuvad ehk omastatavad fosforväetised (Eestis ei kasutata).
3. nõrkades hapetes vähe lahustuvad ehk raskesti omastatavad fosforväetised — nt
fosforiidijahu, kondijahu. Neid enam ei kasutata, kuna on madala efektiivsusega.
Kõige enam kasutatavamaks fosforväetiseks on superfosfaat. Ta sobib kõikide kultuuride
väetamiseks.
Fosforväetiste kasutamisel tuleb lähtuda mulla fosforivarudest ja kultuuri vajadusest.
Kultuuride fosforivajaduse hindamisel tuleb aga arvestada, et fosfor suurendab taimede
seisu-, põua- ja haiguskindlust ning lühendab kasvuperioodi pikkust.
Fosforväetiste kõige sobivaim andmise viis on andmine põhiväetisena sügiskünni alla
või kevadel paikliku väetamisega. Sügiskünniga muldaviidud fosfor satub künnikihi
alumisse ⅔, so taimede toitumise kõige aktiivsemasse kihti. Tänu fosforväetiste keemilisele
neeldumisele on nende kadu mullast väljauhtumise teel tühine (0,5...2kg/ha aastas). See