August Gailit ja Anton Hansen Tammsaare - õpimapp
ainult ta "Muinasmaa" loetav, vaid ka "Saatana karussellis", "Rändavais
rüütleis" ja "A. G. surmas" on mõndagi nauditavat -- olgu see stiili
lopsakus, lause rütmilisus või leit olukorra kummalisus.
Gailiti "Purpurse surma" aine sarnaneb nii laadilt kui ulatuseltki tema
fantastiliste novellide süzeedele kogus "Rändavad rüütlid". Tõesti, kui
vaadata ligemalt: purpurisse suremine pole sugugi niivõrd ulatuslikum,
sündmuste ega millegi muu poolest rikkam, kui näiteks fosforisse,
kuivõrd rohkem see nõuab paberit ja lugija kannatust. "Purpurset
surma" lugedes ei saa ühelgi leheküljel lahti tundest, et teos on higi ja
vaevaga venitet oma suuruseni.
Raamat algab kaheksa päätükki ja ligi 100 lk. oma alla võtva
avamänguga, milles autor kõnnitab lugijat mööda Varria saart --
romaani näitelava --, näitab Varria majanduslikku arengut, Varria
inimesi, -- kuid ometi jääb kujutus sellest imelikust maast ja linnast
väga ebamääraseks
annaabi.ee 
