Mullateadus
karbonaatmullad, gleistunud karbonaatmullad, ka gleikarbonaatmullad, madalamatel
reljeefielementidel on ka turvastunud ja soomullad. Karbonaatmulla teine nimetus on rendsiina, see
on siis muld, mis soolhappega hakkab keema. Muldade boniteet on suhteliselt tagasihoidlik, sest
õhukeed karbonaatmullad, kus on kuni 20 cm huumust peal, on 6-8 boniteediklass, 30 cm on juba
4-5 boniteetklass.Põhja-Eeti valdkonna algvaldkonnad: A)mandriosa-palju paepealseid muldi, see
jääb fosforirikkasse vööndisse ja suur osa muldi on fosforirikkad, ei vaja seega fosforväetisi. B)
Saaremaa-suur karbonaatsus, ligi 40% põldudest on õhukestel paepealsetel muldadel, kuna
ümberringi on meri, siis on vegetatsionniperiood pikem c)Hiiumaa- seal on rohkem liivasid, mis on
karbonaadivaene materjal, palju leetunud muldi Lk ja ka Lkg. D) Varbla-Tõstamaa- lähtekivim
väga kirju, raudkivine, leetunud ja gleistunud leetunud mullad, põllumaade kasutus suht väike,
boniteet 4-6 klass