Kultuuri arengu põhijooni uusajal
Positiivsete faktide
väljaselgitamiseks tehti vaatlusi ja katseid, mistõttu loodi laboratooriume. Positivistid
eelistasid eelkõige matemaatikat ja teisi täppisteadusi ning eitasid arutlevat filosoofiat.
Nad panid andsid tõuke realismile kunstis ja kirjanduses.
Kuulsaim bioloog 19.saj oli Karl Ernst von Baer, kes rajas võrdleva embrüoloogia.
Saksa keemik Justus von Liebig uuris mulla ja taimede keemilist koostist ning määras
kindlaks, et taimekas oleneb pinnase lämmastiku- ja fosforiidisisaldusest. Seega pani
ta aluse kunstväetiste kasutuselevõtule.
Antony van Leeuwenhoek avastas 1676. aastal bakterid, kuid läks veel kaua aega
kuni neid hakati seostama haigustega. Kirurg Joseph Lister pani aluse
desinfitseerimisele. Ta järeldas, et õhus leidub midagi, mis paneb haava mädanema ja
põhjustab surma, kuna kinnised luumurrud paranesid palju kiiremini kui lahtised.
Veinis leiduvaid baktereid, mis panid veini roiskuma, uurides avastas Louis Pasteur,
et bakterid hävivad kuumutamisel
annaabi.ee 
