Võrtsjärv
redekei moodustavad üle 90%
tsüanobakterite biomassist. Suvel, kui vees ammendub lahustunud toitainete varu, peaks ka
fütoplanktoni biomass saavutama kõrgpunkti, kuid Võrtsjärve fütoplankton saavutab oma
maksimumi alles hilissügisel enne jää tulekut. Sügisesel biomassi kasvul on kaks põhjust:
esiteks üldfosfori hulga suurenemine vees kevadest sügiseni ja teiseks tsüanobakterite
sesoonne suurenemine fütoplanktonis, kes vetikatega võrreldes on võimeline saavutama sama
fosforihulga juures suuremat biomassi.
Võrtsjärves seguneb vesi tuulehoovuste mõjul üsna hästi, seetõttu ei ole järve eri osade
fütoplanktonis tavaliselt suuri erinevusi. Erand on ainult järve kitsas lõunaots, kus avaldub
Väikese Emajõe mõju ja vohav taimestik takistab veevahetust järve muude osadega. Kuni
maikuuni, kui veetaimestik pole veel piisavalt kasvanud, takistamaks vee segunemist, areneb
fütoplankton järve lõuna- ja keskosas ühtemoodi
annaabi.ee 
