Registreerivate seadmete hulka kuuluvad ionisatsioonikambrid, proportsionaal ehk võrdelised loendurid ja Geigeri Mülleri loendurid. Laialdase kasutuse said ka Tserenkovi ja stsintillatsiooniloendurid. Aines liikuv laetud osake mitte ainult ei ioniseeri aatomeid, vaid ka ergastab neid. Siirdudes ergastatud olekust põhiolekusse, kiirgavad aatomid nähtavat valgust. Aineid, milles laetud osakesed ergastuvad märgatava välke (stsintillatsiooni), nimetatakse fosfoorideks. Fosfoore on orgaanilisi (benseen, naftaleen, antratseen jt.) ja anorgaanilisi. Kõige enam tarvitatavad anorgaanilised fosfoorid on ZnS-Ag (hõbedaga aktiveeritud tsinksulfiidid) ja NaI-Tl. Prootonite loenduritena kasutatakse tavaliselt plastmass stsintillaatoreid. Kasutamist leiavad ka vedelad stsintillaatorid. Stsintillatsiooniloendur koosneb fosfoorist, millest valgus suunatakse spetsiaalse valgusjuhtme abil fotokordistile, kus loendatakse väljundis tekkinud impulsse.
Kui ergastamine toimub nähtava või ultraviolettvalgusega, siis nimetatakse protsessi fotoluminestsensiks. Kui ergastamine toimub elektriväljas, siis nimetatakse protsessi elektroluminestsensiks. Kui ergastamine toimub röntgenkiirgusega, siis nimetatakse protsessi röntgenluminestsensiks. Kui ergastamine toimub elektronide vooga, siis 72 nimetatakse protsessi katoodluminestsensiks. Materjale, kus esineb luminestsentsnähtus, nimetatakse fosfoorideks. Luminestsentsinähtus leiab praktikas laialdast kasutamist. Sellele põhinevad televisioon ja arvuti monitorid. Elektroluminestsentsil põhinevad valgusdioodid, mida kasutatakse digitaalsetes arvuti monitorides. 8.13.2. Fotojuhtivus Fotojuhtivus on nähtus, kus materjali elektrijuhtivus suureneb tema valgustamisel. Fotojuhtivus põhineb jällegi valguse neeldumisel ja elektron-auk paaride tekkel. Fotojuhtivuse üheks kasutusalaks on päikeseelemendid, kus toimub p-n üleminekul