radioaktiivseid aatomeid. Arvatakse, et inimene saab oma aastasest radioaktiivsuse doosist kosmosest umbes 10-13%. Kõige tähtsaim loodusliku radioaktiivkiirguse allikas on radoon, mis annab meile umbes 50% aastasest radioaktiivsuse doosist. Paljud radioaktiivkiirguse allikad on inimese enda poolt loodud tehislikult, kuid neis võidakse rakendada ka looduslikke isotoope. Radioisotoopide üheks esimeseks rakenduseks oli möödunud sajandi 20-30-ndail aastail pimedas helenduvate värvide, nn fosfooride valmistamine, milles lisaelemendiks oli raadium. Klaasi- ja keraamikatoodete värvimiseks on värvipigmentidena kasutatud uraani- ja tooriumiühendeid, ka pimestav- valgete tehishammaste proteesimaterjalides kasutati varem uraani sisaldavaid ühendeid. Suureks radioaktiivse ohu allikaks on avarii aatomielektrijaamas, mis võib põhjustada palju inimohvreid ja radioaktiivse saastumise suurel maa-alal (Tsernobõl). Fossiilsete
PLASMAKUVAR pilt tekitatakse ioniseeritud keskkonna (plasma) elektrilise mõjutamisega. Kahe läbipaistva elektrit juhtiva plaadi elektroodi vahel olev inertgaas pannakse helendama erilise gaasiga (neooni ja ksenooni segu) täidetud kambrikese ees. Iga kambrikese esisein on kaetud fosforestseeruva ainega, kambri tagaseinas paikneb elektriallikas. Selle abil ioniseeritakse kambrit täitev gaas ning selle mõjul löövad fosfooride osakesed helendama just nagu kujutises nõutud. Plasmaekraani iga kujutisepunkti kohta kolm pikslit punane, roheline ja sinine annavad enneolematu võimaluse värvimänguks. 1. DEKOODER Loogikaskeem, mis muundab etteantud sisendkoodi sellele vastavaks väljundkoodiks. Dekooder võtab sisse kahendsõnumi, desifreerib selle ning annab konkreetsele sõnumile vastavasse väljundisse (kõrge) signaali.