rasvad. Maos lõhustatakse 1/3 triglütseriididest, peensooles ja jämesoole ülemises osas ülejäänud 70-90 %. Fosfolipiide, sh. nende peamist esindajat toidus letsitiini, lõhustavad kõhunäärmes sünteesitavad fosfolipaasid koos sapphapete ja Ca2+ ioonide abiga. Tsüklilised lipiidid: kolesteriidid ja rasvlahustuvad vitamiinid hüdrolüüsitakse e. lõhustatakse lipiidesteraasiga, mida toodetakse samuti kui lipaase ja fosfolipaase kõhunäärmes e. pankreases. Lipiidide lagunemisel tekkivad veeslahustuvad (glütserool jm. hüdrofiilsed molekulid), mis imenduvad kergesti läbi soole seina verre vees lahustumatud (rasvhapped) komponendid, mis imenduvad raskemini ja vajavad selleks sapphappeid. Maksas paiknevas sapipõies toodetavad sapphapped vabanevad lipiididerikka toidu söömisel. Sapphapped emulgeerivad lõhustatud pikaahelalised rasvhapped e. moodustavad neist
lõhustamiseks vajalik - amülaas, pH optimum ~6,8...7,2. Samas tekivad ka süsivesikuid lõhustavad isomaltaas, maltaas (pH optimum 5,5...6,5), sahharaas (pH optimum 5,5...6,0), laktaas (pH optimum 5,0...5,5). Peensoole limaskestas tekib ka enteropeptidaas (vajalik trüpsiini aktivatsiooniks, pH optimum 6...9), tripeptidaas, dipeptidaas ja endopeptidaas (lõhustavad peptiidsidemeid). Peensooles ja kõhunäärme aatsinusrakkudes tekib ka fosfolipaase ja aminopeptidaase. Pankrease eksokriinses osas tekib trüpsiin (pH optimum 7,5...8,5, toimib peptiidsidemesse Lys ja Arg vahel), kümotrüpsiin (pH optimum 7,5...8,5) ja pankreatopeptidaas E ehk elastaas, mis hüdrolüüsivad valgumolekuli ahelasiseseid peptiidsidemeid ning ahela otsmisi sidemeid hüdrolüüsivad karboksüpeptidaas A ja B ning aminopeptidaas. Ensüümide aktivatsiooniprotsessis on oluline trüpsinogeeni aktiveerumine trüpsiiniks