Kuna p-kiht on kõigest mõne mikromeetri paksune, siis väljub kiirgus kristallist. Kiirguse värvuse määrab pooljuhtmaterjali koostis. Toodetakse ka kahevärvilise kiirgusega valgusdioode. Nendel on tavaliselt kaks eri materjalist siiret ja kolm viiku. Siirdeid läbivate voolude muutmise teel saab siis valida mitmeid värvivarjundeid, näiteks punase ja rohelise korral punakaskollasest kollakasroheliseni. Valgusdioode valmistatakse peamiselt galliumarseniid-fosfiidist. Valguse lainepikkuse ala on küllaltki piiratud ning sõltub materjalist. Suurima valgusliku kasuteguriga on infrapuna-valgusdiood. Valguse paremaks suunamiseks on dioodil enamasti sfääriline või paraboolne polümeermaterjalist lääts ning vahel ka nõgus valgust peegeldav pind. Valgustugevus kasvab alates voolust 1...2mA enam-vähem võrdeliselt pärivooluga. 2. Võimendi põhiparameetid Võimendi on elektroonikalülitus või seadis, mis teostab võimendamist.
Toodetakse valgusdioode, kus ühes kestas on kaks või enam erineva värvusega valgusdioodi. Kui ühes kestas on punane ja roheline diood, saab kummaski dioodis voolu varieerides erinevaid värvivarjundeid punakaskollasest kollakasroheliseni. Kaasajal toodetakse ka valge valgusega valgusdioode. Mõnede erineva värvusega valgusdioodide põhiandmed on toodud tabelis 4.1 ja 4.2. Valgusdioode valmistatakse peamiselt galliumarseniid-fosfiidist (Ga-As-P). Valguse lainepikkuse ala on küllaltki piiratud (st valgusdiood kiirgab tavaliselt suhteliselt kitsa spektriga e. monokromaatset valgust) ning sõltub materjalist. Suurima valgusliku kasuteguriga (1...5%) on infrapuna-valgusdiood. Tavaliselt piisab mõnest mA voolust, et tekitada nähtav valgus, valgustugevus kasvab alates voolust 1...2 mA enam-vähem võrdeliselt pärivooluga. Valgusdioodi tööks vajalikud nähtused esinevad
annaabi.ee 
