Vahetult ühineb Rb halogeenidega, moodustades vastavaid halogeiide: · 2Rb + Cl2 2RbCl (rubiidiumkloriid) · 2Rb + Br2 2RbBr (rubiidiumbromiid) Uhmris segamisel ning vehtult kokkupuutel moodustub sulfiid: · 2Rb + S Rb2S (rubiidiumsulfiid) Lämmastikuga Rb otseselt ei teageeri. Rubiidiumnitriid Rb 3N on saadud kaudselt vedelas lämmastikus ja elektrilahendusel. Kõrgemal temperatuuril reageerib Rb punase fosforiga, moodustades fosfiidi: · 2Rb + 5P Rb2P5 (dirubiidiumpentafosfiid) Kõrgemal temperatuuri reageerib Rb grafiidiga, moodustades erineva koostisega karbiide, näiteks RbC8, RbC24. Rubiidium regeerib veega plahvatades. 2Rb + 2H2O 2RbOH + H2 7 ÜHENDID JA SAAMINE Ühendid: Fluoriidid: RbF Oksiidid: Rb2O, RbO2, Rb2O2 Kloriidid: RbCl Sulfiidid: Rb2S Kodiidid: RbI Telluriidid: Rb2Te Hüdriidid: HRb
laserdioode kasutatakse tööstuses lõikamiseks ja keevitamiseks. [2] Ränilaserite arendamine on oluline optiliste arvutite loomiseks. Kuna räni on integraallülituste põhimaterjal, siis ränilaserid lubaksid ehitada optilisi ja elektroonilisi ühendusi samale kiibile. Kahjuks on räni ebasoodsate omaduste tõttu ränilaseritega palju probleeme. Samas on viimasel ajal loodud ränihübriidlasereid, kus laseris kasutatakse nii räni kui ka mingit muud pooljuhti, näiteks indium(III)fosfiidi või gallium(III)arseniidi. Mõlema materjali abil on ränist võimalik saada koherentset valgust. Teine võimalus ränilaserite saamise jaoks on raamanlaser, mis kasutab raamanhajumist. [2] Pooljuhtlaseritel on väga suur kasutegur, mis läheneb 100%-le. Nad on väikeste mõõtmetega ja häälestatavad ning nende kiirgus on moduleeritav. Kahjuks on nende väljundsignaali spekter võrdlemisi lai ja kiirtekimbu hajumisnurk küllalt suur. Peale selle vajavad nad jahutamist. [2]