- valguse ja õhu juurdepääsuta - temperatuuril 20C - protsessi kestus 7 ööpäeva 2. Ettevalmistustööd analüüsi läbiviimiseks. a) a) Proovi pH 7,58, temperatuur 20,0C b) Lahjendusvee ettevalmistus Lahjendusproov valmistatakse 5 liitrisesse nõusse. Töös kasutatakse lahjenduste tegemiseks spetsiaalset toitesooli sisaldavat lahjenduslahust. Lahuse saamiseks lisatakse dest. veele : · 5ml fosfaatset puhverlahust · 5ml MgSO4 . 7H2O lahust · 5ml CaCl2 lahust · 5ml FeCl3 . 6H2O lahust c) Lahjendusvee ja analüüsitava proovi küllastamine õhuhapnikuga - Lahjendusvee ja proovivee temperatuur reguleeritakse 20C-ni ning küllastatakse hapnikuga. Õhurõhk 100,5Pa ning hapniku lahustuvus vees 9,01mg 1l vees. d) Lahjenduste jaoks vajalike proovikoguste arvutamine. 10x lahus 500ml 50ml analüüsitavat vett, 450ml lahjendusvett
(Raudsep jt, 1993) Lääne-Virumaal asuvad Eesti suurimad Toolse ja Rakvere kasutamata maardlad, Venemaa Leningradi oblasti Kingissepa rajoonis samanimeline kaevandatav maardla. Tootsa kihi paksus 1,5 - 12,5 meetrit, keskmiselt 2-3 meetrit. Ida-Virumaa fosforiidimaardlad Aseri-Saka ja Narva piirkonnas on naabruses asuvatest vaesemad. Eesti fosforiidimaardla oli esimene maailmas avastatud mittekemogeense tekkega maardla. Hiljem on selliseid fosforiite, kus purdmaterjalis olevat fosfaatset ainet esindavad väljasurnud käsijalgsete jäänused, leitud mujaltki (Siber, Kaljumäed). (www.ut.ee) Joonis 3. Fosforiidileiukohtade paiknemine, piiritletud alal Kesk- ja Lõuna-Eestis fosforiidikihid puuduvad. (www.ut.ee) 4. TULEVIKUPERSPEKTIIVID Uute fosforiidimaardlate evitamist on takistanud põhiliselt kaks probleemi: 1. raskused maardlate komplekssel kasutamisel, eriti diktüoneemakilda isesüttimine puistangutes; 2
Leeliselisus on tingitud katlavette katlakivi teket takistavate kemikaalide lisamisest, millised dissotsieerumisel või hüdrolüüsil moodustavad OH- (hüdroksüül-) ioone. Tavaliselt kaasneb leeliselisus olenevalt kasutatavatest katlakivi-vastastest preparaatidest CO32-, HCO3- või PO43- ioonide sisaldusega katlavees. Vastavalt eelnimetatud vees sisalduvatele ioonidele eristatakse hüdraatset (OH- ), karbonaatset (CO32- ), vesinikkarbonaatset (HCO3- ) ja fosfaatset (PO43- ) leeliselisust. Nendest ioonidest põhjustatud leeliselisuse summa moodustab vee üldleeliselisuse. Üldleeliselisust saab iseloomustada mitmesuguste mõõtühikute kaudu, nagu leeliselisuse kraadide [0H], mg ekv/l või leeliselisusarvu abil, mis näitab ekvivalentset NaOH sisaldust mg/l. Leeliselisust saab hinnata ka fosfaatarvu (PO43- sisaldus mg/l) ja nitraatarvu (NaNO3 sisaldus mg/l) järgi. Tuleb märkida, et naatriumnitraat NaNO3 on happelise
annaabi.ee 
