Nimetu
Rakud saavad neid kasutada ka N- ja C-allikana. Glütsiin-betaiin näiteks sisaldab nii
N kui ka C, teda saab kasutada N- ja C-allikana. Trehaloos saab olla C-allikaks.
Osmoprotektorid (trehaloos näiteks) tõstavad ka rakkude vastupanu kõrgetele
temperatuuridele. Seda on põhjendatud ensüümide ja membraanide stabiliseerimisega
trehaloosiga. On näiteks näidatud, et trehaloosi hüdroksüülrühmad annavad H-
sidemeid membraansete fosfolipiidide fosfaatgruppidega, stabiliseerides nii
membraane. Valgupreparaatide stabiliseerimiseks kasutatakse laialt näiteks ka
glütserooli.
Osmoprotektorid, eriti suhkrud ja polüoolid, kaitsevad rakku külmumise eest, vältides
jää teket rakus.
Osmoprotektorid kaitsevad valke väljasadenemise eest soola toimel.
Osmoprotektorid suurendavad organismide ja nende valkude kuivataluvust. Näiteks ka
algloomad suudavad tänu osmoprotektoritele pärast kuivamist `ellu ärgata'.