Konspekt 2009 geoloogia
Ainult Baltika
takerdus lõunakülmvöötme ning parasvöötme piirimail, hakates seal ringlema ja
pöörlema
Mandrite asend Vara-Kambriumi lõpul, umbes 514 Ma (www.scotese.com)
Elustik
Soolsuse tõus ja muud keskkonnamuutused lõid eeldused selleks, et organismid
hakkasid endile mineraalset väliskesta eritama. Algul olid selleks kitiinilaadsed
orgaanilisest ainest koorikud või kleepuva koeainega kokkuliimitud liivaterad. Hiljem
lisandus fosfaataine ja veelgi hiljem lubiaine. Kambriumis ilmusid järgmised
selgrootute loomarühmade esindajad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed,
molluskid. Samuti tekkisid vähilaadsed trilobiidid ning lukuta käsijalgsed.
Ladestu kivimid
Kambrium jaguneb Alam-, Kesk- ja Ülem-Kambriumiks. Kogupaksus jääb enamasti
80-120 m vahele.
Alam-Kambrium sinisavi ehk Lontova kihistu sinisavi.
Kesk-Kambrium liivakivid.
annaabi.ee 
