Eesti geoloogiline ehitus
tagasi. Eesti ala kattis jätkuvalt madalaveeline rannikulähedane meri.
Kliima muutus kuivemaks ja merre settis üha vähem terrigeenset materjali (liiva, aleuroliiti),
ülekaalu sai karbonaatne settimine (lubikojad, millest tekkis 70-180 m paks settekompleks -
lubjakivid). Lubjakivid on tekkinud erineva sügavusega merebasseinis ja on erineva
koostisega ja värvusega põhja pool hallid, lõuna pool punakad. Varem settinud setted
muutusid dolomiitideks jne. Rannalähedases meres settinud fosfaadirikastest karpidest on
tekkinud oobulusfosforiit (fosforiidisõja põhjustaja, põlluväetise tooraine). Fosforiidirikas
liivakivi argilliit e. diktüoneemakilt (diktüoneemaargilliit) sisaldab uraani -
tulevikumaavara. Lasnamäe, Jõhvi, Keila lademe lubjakivid on heaks ehituskiviks.
Tsemendi valmistamiseks sobivad Aseri, Kunda, Jõhvi ja Uhaku lademe lubjakivid
(jahvatatakse tsemenditehases peeneks).
Taimedest esines ordoviitsiumi meres ainult vetikaid ja meie kukersiit e põlevkivi on
annaabi.ee 
