Saetööstus
juures miinimumini ja maksimum operatsioone tehti väljaveotee ääres olevas laos.
Kanadas oli selliseks süsteemiks "Arbomatic" ja Rootsis "Sund". Selline süsteem
koosnes kahest mehhanismist langetuskokkuveotraktorist ja agregaadist, mis laos laasib
ja koorib langetatud puud ning järkab paberipuudeks, süsteemi tootlus 170...200 m 3
vahetuses.
Neljandat suunda esindaksid praegused meil kasutatavad Soome päritoluga harvesterid ja
forvarderid, kus peaaegu kogu töö raielangil teevad ära harvesterid (olenevalt masina
automatiseeritusest kuni 11 eri operatsiooni) ning forvarderil jääks esmaselt sorteeritud
materjal ära vedada ja lattu virna laadida või parimal organiseerimisel laadida otse
väljaveoautodele (nagu seda eelmistes suundades kasutati).
Kui periodiseerida tollase N. Liidu ja sellega seoses ka Eesti metsavarumist, siis 1950-
ndatel hoogustus elektrisaagide kasutamine raielangil, selleks toodi metsa veetavad