Üldine teatriajalugu I sügis
olemusega, aluseks tüüpiline farsi süsee.
19. Moralitee
Pärast müsteeriumite keelustamist jäid järele kaks elementi, mis hakkasid iseseisvat elu elama: farss
ja moralitee (keskaegse teatri kõige linlikumad zanrid, räägivad marginaalide elust). Marginaal kui
madalaima ühiskonnakihi esindaja. Moralitee saab alguse keskaja allegoorilisest/sümbolistlikust
mõtteviisist. Kõige levinum allegooria keskajal: surm kui vikatit kandev luukere. Veel levinud
allegooriaid: fortuunaratas, surmatants. Voorus vs pahe, hing vs keha (tajuti pidevate
äärmuste/vastuolude võitlust). Korraldati äärmuslike vastuolude demonstratiivseid vaidlusi.
Vaidlused võisid olla väga farsslikud, jantlikud. Vaidluseid võisid esineda erineval kujul: laul,
teoloogiline traktaat (mingi küsimuse teoloogiline käsitlus) jne. Vaidlustest kujuneb välja moralitee.
Moralitee teatrivorm, kus tegutsevad allegooriad. Vaidlus käib alati inimese hinge üle. Moralitee
annaabi.ee 
