FONEETIKA konspekt
tegemist. Sulu vallandamisel võib tekkida aspiratsioon ehk hõngus (näiteks p h). Klusiilid võivad
olla kas aspireeritud või aspireerimata. Osas häälikutes toimub preaspiratsioon ehk hõngus
eelneb või kaasneb sulu tekitamisega ja hõngus jääb pigem klusiili ette või algusfaasi. Eesti keele
klusiilid on aspireerimata, v.a sõna lõpus, kui tahetakse korralikult välja hääldada, võib tekkida
hõngus.
Leenisklusiil ehk nõrk sulghäälik – lühikeste klusiilide lisatunnus.
Fortisklusiil ehk tugev sulghäälik – pikkade klusiilide lisatunnus.
Nasaal ehk ninahäälik
Suu õõnes moodustatakse sulg, aga õhk pääseb liikuma nina kaudu.
Frikatiiv ehk hõõrd- ehk ahtushäälik
Friktsioon ehk hõõrdumine
- Lateraalfrikatiiv ehk külghõõrdhäälik
Võivad tekkida konsonandi lähedal, kui keele külgedele tekib ahtus ja õhuvoolus tekivad
turbulents ja hõõrdumine.
- Sibilant ehk sisihäälik