karaktereid, lopsakat huumorit ja peeni tundevarjundeid jutustab noorte inimeste kujunemisest nende elukevadel. Kõigil eestlastel une pealt peas olev lause..."Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud..." pärineb just nimelt sellest filmist. 30. aprillil 2012 kuulutati "Kevade" Eesti sajandi filmiks. Teos algab vaikselt viiulimuusika saatel, kogudes aegamisi jõudu. Selgelt on eristatavad muusikalised aeglustused ja kiirendused. Samuti esineb vaheldumisi pianot ja fortet. Palju esineb teoses kordusi. Pikad noodid vahelduvad kiirete rütmidega. Muusika on hästi meloodiline. Haripunkti jõudes on lugu vägagi intensiivne ja terav. Teos on üles ehitatud kindlatele tsüklitele, mistõttu on ka meeleolu vahelduv. Kord on teos unistav, siis ärkaks justkui unest ja sammuks reipalt edasi. Vahepeal tuleb sisse võõras motiiv. Lugu iseloomustab hästi ka kohatine ärevus. Teoses on tunda vastandamist, hea ja kuri, või siis rõõmus ja kurb
· Adagio Vivace assai · Andante · Menuetto, Allegro molto Trio · Finale: Allegro molto Kuigi kõik eelnev oli täpselt ära mängitud, oli ,,Üllatussümfoonia" minu lemmik, sest seda oli võimalik teistest täpselt ära eristada ning sobis just kontserdi viimaseks teoseks. Teises osas on selgelt kuulda ilusalt mängivaid puhkpille. Lugu mängiti mezzo pianos, kohati esines ka crescendot ja seega fortet ning mängiti andantes- nagu ütleb ka nimi + accelerando kohad. Keskosas muutub pala huvitaks justnimelt tänu nende muusikalistele nüanssidele. Kolmas osa oli dramaatiline, lustlik ning tõi naeratuse suule. Nagu olekski esimesed kaks osa kolmandani juhatanud. Neljas osa oli tempokas, erinevaid meloodiaid läbiv, kuid siiski peameloodia juurde tagasijõudev. Jäin kontserdil esitatud paladega rahule. Miinuseks loen seda, et kõikidel teostel oli raske
annaabi.ee 
