Nõukogude Liidu ajalugu
kukutada ei saa, neile on tulnud viimane tunnike, sellises olukorras teevad veel korra katse
meeleheitlikult enne lõppu avaldada vastupanu. Tees klassivõitluse teravnemisest oli mõeldud
sisevastaste otsimiseks ja eelseisvaks kulakluse likvideerimiseks.
Kuigi Stalin oli 20nda keskel saanud lahti oma põhilistest vastastest, polnud seoses NEP-i eelseisva
lõpetamisega ja üleminekuga indust-kollektiv-le, polnud partei juhtkonnas üksmeelt. Mitmed vanad
kaardiväelased leidsid, et Stalin forsseerib asjade käiku üle. Ennekõike oli nt Aleksei Rõkov, kes oli
saanud 1924 pärast Lenini surma valitsusjuhiks, Rahvakomissaride Nõuk esimeheks. Nikolai
Buhharin, pärast Zinovjevi maha võtmist Kominterni ees. Mihhail Uglanov Ametinõukogude
esimehena. Uus opositsioon, mida hakati nimetama paremkallakuks, ei saanud forsseerida asju nii,
nagu olid seda teinud Trotski ja Zinovjev- ajalehed olid allutatud KK-le, nemad seda kasutada ei
saanud
annaabi.ee 
