reeglitega ühtlustatud. Areng: 13. sajand esimesed eesti keelsed koha- ja isikunimed. Need olid kirja pandud Hendrik Liivimaa kroonika ( 1224-1227) ja Taani hindamisraamatus (1241) 16. sajand esimesed eestikeelsed usutekstid 1525- esimene eesti-läti-liivikeelne raamat 1535- Simond Wanradti ja Johann Koelli katekismus 17.saj ilmuvad esimesed eesti keele grammaatikad (nn. Ebajärjekindel kirjaviis) 1637 Heinrich Stahlilt grammatika Bengt Gottfield Forseliuselt vana kirjaviis 18.saj 1739 Anton Thor Helle põhajeestikeelne piibel 19.saj *Esimene eesti soost kirjameeste põlvkond *Eesti keele eeskujuks sai soome keel 1843, 1853 Eduard Ahrensilt uus kirjaviis ( propageerijaks oli Kreutzwald) 1818 Otto Wilhelm Masing õ. Häälik 20.sajand Alguses Noor-Eesti ja Johannes Aaviku keeleuuendusliikumine. *tehissõnad- roim, süüme, embama, veenma, tõik Sajandi teisel poolel murrete tähtsus vähenes, samas põlvkondade vahel keeleerinevused suurenesid.
-Karistati: põletamine tuleriidal, peksmine ja häbipost 23) LIIVIMAA KINDRALKUBERNERIL TULEB ROOTSI KUNINGALE ANDA ARU EDUSAMMUDEST TALURAHVA HARIDUSE VALLAS POOLA AJAST KUNI AASTANI 1689. KOOSTA ETTEKANDE KAVA -Forseliuse õpetajate seminar -Hakatakse talurahvakoole rajama -Ülikool. Sealt tulevad haritud kirikuõpetajad. Emakeelsed jutlused -Leeritamist sai teha kodus, kodus õppida -Forselius lasi veerida aabitsast. Esimene aabits Forseliuselt 24) MILLEGA JÄID EESTI AJALUKKU: - Johan Skytte - Liivimaa kindralkuberner, temast saab ülikooli asutaja. - Andreas Virginius – 17.sajandi lõpu poole tõlgib uue testamendi Lõuna-Eesti keelde. - B.G.Forselius – Õpetab välja terve lennu koolmeistreid. Kirjutas esimese aabitsa. Vanakirjanduse looja. - H.Stahl – Esimene eesti keele grammatika. Esimest korda eesti keeles usuõpetus. On andnud välja käsi ja kodu raamatu. 25) NIMETA 2 TÄHTSAMAT SÜNDMUST ROOTSI AJAL JÄRGMISTES
annaabi.ee 
