Suuline exam
käsiraamat "Kodutohter" (1879, 4. tr. 1900; kõik Tartu). Nende töödega püüdis Kreutzwald avardada
lugejate silmaringi, levitada teadmisi ja arendada iseseisvat mõtlemist.
Valgustuslikke eesmärke järgis ta ka jutuloomingus, seejuures tagurluse ja vaimupimeduse vastu
rakendades satiiri ning allegooriat. Eesti rahvaluule kohta avaldas Kreutzwald kirjutisi teaduslikes
väljaannetes, abistas A. H. Neusi tema publikatsioonide juures ja kommenteeris ForseliuseBoeckleri teost
eesti rahvausundist ning kombestikust "Der Einfältigen Ehsten...". Rahvaluulet käsitas ta rahvusliku
kirjandusloomuliku alusena.
"KALEVIPOEG"
Kreutzwaldi suurim loominguline saavutus on rahvuseepose "Kalevipoeg" koostamine eesti folkloori
ainestikul. Seda ülesannet, mille oli algatanud Faehlmann, asus Kreutzwald lahendama pärast sõbra surma
1850. Ta oli juba 1840. aastate teisel poolel tegelnud rahvalaulude kirjandusliku töötlemisega , millised