Vigastuste ennetamine
vanema võimukasutust oma laste alistamiseks peetud mitte ainult lubatavaks, vaid isegi
vajalikuks. Veel käesoleva sajandi algul oli lapse füüsiline karistamine üldiselt aktsepteeritud
kasvatusvahend. Praegu on paljudes maades füüsiline karistus keelatud, selle kahjulikest
tagajärgedest on palju kirjutatud ka Eestis kuid võib ka lähtuda ühiskonna poolt. Vägivaldne
käitumine põhjustab mitte ainult vigastusi, kuid ka arengu ülesannete täitmise kinnipidamist
(lähisuhete formureerimine, probleemide lahandamise oskus, enda kui isiksuse nägemine,
füüsiliste, kognitiivsete ja keeleoskuste arendamine). Vanemad maadlevad tihti siiski sisemiste
vastuolude küüsis. Nad teavad, et üldine hoiak mõistab füüsilise karistamise hukka, kuid väga
paljud inimesed toetavad seda endiselt, peavad hädavajalikukski. Seega tegelikkuses ei ole laste
kehaline karistamine kuhugi kadunad.
Siiski veel keerulisem kui füüsilise vägivalla vähendamine laste igapäevases kasvatamises on