Laste joonistused psühholoogia
küllaltki stereotüüpselt , kusjuures joonistamine iseenesest omandab tema
jaoks ka hoopis paljutähenduslikuma arusaama. Oma esmastel
joonistamisetappidel ei ütle lapsed tavaliselt välja oma kavatsust joonistada
üht või teist eset, mis ei kuulu n.ö. nende repertuaari ja ei vasta ka
täiskasvanute sellelaadsetele palvetele.
Aga juhul, kui üleminek tahtlikule mingi kindla asja joonistamisele
formuleerub nn. graafiliste kujutiste arusaamise käigus, tuleks sellise
formuleerumise teid eraldi vaadelda, leiavad autorid.
Et lapsel ilmneks sihipärane soov mingit eset kujutada, tuleb talle eelnevalt
anda ülesanne üht või teist eset kujutada ja õpetada talle n.ö. valmis esemete
kopeerimist. Kuid sama see on vaid vajaminevate tingimuste konstanteerimine
, mis omakorda aitavad kaasa graafiliste kujutelmade tekkimisele. Nende
allikas ise on aga senini välja selgitamata. Omandanud figuuri joonistamise,
millele on antud ka arusaadav nimetus nt. suits korstnast, muna jne