KOKKU 28 RIIKI (2011) NATO asutamisleping Sätestab NATO tegevuse peaeesmärgi poliitiliste ja sõjaliste vahenditega kindlustada ja kaitsta liikmesriikide vabadust ja julgeolekut. Lepingu artikkel 5: relvastatud rünnak ühe liitlase vastu on kui relvastatud rünnak kõikide liitlaste vastu (kohustus tugineb ÜRO harta artiklile 51). NATO relvajõud Kiirreageerimisjõud: maavägi, merevägi, õhuvägi Peamised kaitsejõud: rahvuslikud ja rahvusvahelised formeeringud Lisajõud: liikmesmaade muud relvajõud NATO NATO tegeleb ka rahuvalvega vastavalt 1991. a Rooma deklaratsiooniga. Rahuvalve operatsioone korraldab NATO OSCE ja ÜRO egiidi all. NATO struktuur Sõjaväelisstruktuur sõjaväeline organisatsioon, eesotsas president, kelleks on liikmesriikide esindajad kordamööda. Kõrgeim organ on NATO sõjakomitee. Tsiviilstruktuur juhib peasekretär. NATO tsiviilstruktuur
kindlustada ja kaitsta LIIKMESRIIKIDE VABADUST ja JULGEOLEKUT · Lepingu ARTIKKEL 5: relvastatud rünnak ühe liitlase vastu on kui relvastatud rünnak kõikide liitlaste vastu (kohustus tugineb ÜRO harta artiklile 51) NATO RELVAJÕUD: kiirreageerimisjõud - maavägi NATO relvajõud: kiirreageerimisjõud - merevägi NATO relvajõud: kiirreageerimisjõud - lennuvägi NATO lennuk NATO RELVAJÕUD · PEAMISED KAITSEJÕUD: rahvuslikud ja rahvusvahelised formeeringud · LISAJÕUD: liikmesmaade muud relvajõud NATO · Tegeleb RAHUVALVEGA vastavalt 1991.a. Rooma deklaratsioonile · Rahuvalveoperatsioone korraldab NATO OSCE ja ÜRO egiidi all NATO RIIGID NATO STRUKTUUR · Jaguneb: SÕJAVÄELINE organisatsioon, mille eesotsas president, kelleks on liikmesriikide esindajad kordamööda. Kõrgeim organ: NATO Sõjakomitee · Jaguneb: TSIVIILSTRUKTUUR, mida juhib PEASEKRETÄR Anders Fogh Rasmussen TSIVIILSTRUKTUUR
inimesed hääletaksid uue põhiseaduse poolt (Vanemuises karjuti, loobiti paukherneid, trambiti ja plaksutati- Segati J. Tõnissoni kõnet). Ajalehes "Rahvasõnas" esilehel kirjutati sellest kuidas vabadussõjaväelased valmistuvad riigipöördeks. 19. augustil 1933 kuulutati välja kaitseseisukord üleriigilises ulatuses (J. Tõnissoni valitsus läks erru). Keelustati avalikud koosolekud, kinni pandi kõikidele erakondadele kuuluvad sõjaväelised formeeringud (Korrapidajad ja võimlemiste rühmad, põhjaküttide leegion). Keelustati ära vabadussõjaväelaste keskliidu. Kehtestati ajakirjandusele eeltsensuur. III Rahvahääletuses osalemine on vabatahtlik, kuid oli vaja kvalifitseeritud häälte enamus, vaid 51% hääleõiguslikest kodanikest. Hääletamistulemus- Poolt hääldas 73%, neist kes käisid hääletamas ehk 56% hääletatudest. Presidendi asemel Eesti pidi
annaabi.ee 
