Teadusartikli kirjutamine
1944. aasta veebruaris kuulutati välja juba totaalne mobilisatsioon, mis puudutas kõiki
mehi alates 1904. aastal sündinuist. Kodanliku Eesti viimane peaminister J. Uluots, kes
kohe esimestel okupatsioonipäevadel oli tõtanud maksku mis maksab saavutada
"usalduslik koostöö eesti rahva ja Suur-Saksamaa vahel", kutsus asjatult raadiokõnes
rahvast täitma mobilisatsioonikäsku. Rahvas ei tahtnud valda oma verd hitlerlaste eest.
"Eesti leegion" jäi hoopis väiksearvulisemaks, kui selle formeerijad olid kavatsenud.
(Eesti NSV ajalugu. III. 1971. lk 536)
Sama sündmuse erinevad kirjeldused
1944. aasta veebruaris, kui Nõukogude väed olid jõudnud Eesti piirideni, pidas
peaminister J. Uluots raadiokõne (7. veebruaril 1944.a.), milles ta ütles, et kõige tähtsam
eeldus Eesti vabaduse taastamiseks on see, et Nõukogude võim ei pääseks uuesti Eestisse
ja kutsus eestlasi selle ärahoidmiseks võitlema koos sakslastega. See kõne avaldati ka
kõikides ajalehtedes
annaabi.ee 
