Bütsants
ning riigi ametlikuks keeleks oli ladina keel. Ülemvõim kuulus valitavale Imperaatorile ehk
Vasilevsile, kes tavaliselt nimetas caesari näol troonipärija. Pärast jagunemist tuguvnesid
Bütsantsi kultuuris ida mõjud ning Diocletianuse aegne valitsemise stiil muutus veelgi Aasia
despotismiga sarnaseks. Imperaator toetus regulaarsele väele ning Impeeriumi jõkamale kihile,
mis koosnes põhiliselt kaupmeetest ning vähimal määral latifundistidest. Ühiskondliku
formatsioonina püsis esialgu lagunev orjapidamine.
Poliitikas etendasid suurt rolli kunin Nike ülestõusuni Tsirkuseparteid - sinised, rohelised
valged ja punased (hobusejuhtide rüüde värvi järgi). Sinised ja rohelised olid tähtsamad.
Tsirkuseparteide sotsiaalne koosseis oli kirju. Sinised esindasid kaupmeeste ja ergasterionide
omanike huve. Sinised olid ortodoksid ning rohelised - monofüsiitide toetajad. Justinianus soosis
siniseid ja kiusas rohelisi taga
Demograafia
II saj. p
annaabi.ee 
