"formatiividest" - 1 õppematerjal

Morfoloogia alused

Päris supletiivseid tüvesid kasutavaid sõnu on eesti keelesvähe, nt mine/ma (vrd lähe/n), ise (vrd enese), `hea (vrd pare/m). Jaak Peebo „Eesti keele muutkonnad“ (teemad 19-23) 19. Morfoloogilise klassifitseerimise eesmärgid. Muutkonnad, muuttüübid, erandid Morfoloogiasüsteemi kirjeldus peab andma täieliku ülevaate vormiõpetuslikult muutuvate sõnade struktuurist: leksikaalsetest morfeemidest e tüvedest ja grammatilistest morfeemidest e morfoloogilistest formatiividest, s.o tunnustest ja lõppudest. Need morfoloogiasüsteemi põhiüksused võivad varieeruda. Ühe ja sama sõna tüvi võib eri grammatilistes vormides esineda mitmel fonoloogilisel kujul, nt õpik ~ õpiku, puu ~~ pu/i/d, saba ~ sappa, soolane ~ soolase ~ soolas/t, sepp ~ sepa ~ seppa ~ sepp ’i, uus ~ uue ~ uut ~ uude, padi ~ padja ~ patja ~ patj u ~ padj’u/1, luge/ma ~ loe/me, kat/ma ~ katt ’a ~ kata/vad ~ kae/takse.