"formantidest" - 1 õppematerjal

FONEETIKA konspekt

dB. Loodushelisid põhjustavad liitvõnked. Liitheli – palju erineva sageduse ja amplituudiga siinushelisid ehk toone. Keha võngub tervikuna ja osadega. Liithelisid analüüsitakse Fourier’ analüüsimeetodiga. Põhitoon F 0 ehk võnkumine, mida tekitavad helid tervikliku võnkumisega. Häälekurrud võnguvad lisaks tervikule ka osadena – ülemtoonid –, mis on põhitoonist täisarv korda suuremad. Kõnehääl – häälikute laad tuleneb resonantsidest ehk formantidest – häälekurdude tekitatud võnkumine jõuab resonantsiõõntesse (neelu-, suu- ja ninaõõs ehk F 1, F2 ja F3). Resonants on kaasavõnkumine, nt i ja u hääldamisel tekib õhusammas, mis muudab kuju ja millel on oma võnkesagedus, mis jõuab ruumi, kus on sagedused, mis ühtivad ruumi omavõnkesagedusega, mis võimenduvad ehk resoneeruvad, st algab kaasavõnkumine, aga need, mis ei ühti, sumbuvad – seega tekivad erinevad resoneerumised ehk resonandid