Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani
ideoloogiliste küsimustega.
Eestis sattusid ,,rahvavaenulike kahjurite" musta nimekirja teatrikriitik Rasmus Kangro-Pool
ja Teatriinstituudi õppejõud Karin Kask. 1950 pandi mõlemad vangi.
Repressioonid ja survestamine kaadripoliitika kaudu:
Survestati töökohtade poolt, neid ei võetud tööle enam.
Priit Põldroos eemaldati Draamateatrist, siis ka Teatriinstituudist, jäi tööle TMM-i.
Ants Lauter kuulutati formalistiks ja natsionalistide käsikuks, sunniti Draamateatrist
lahkuma, jätkas Vanemuises näitlejana.
Kaarel Ird vallandati Vanemuisest, oli mõnda aega töötu, siis üliõpilasnäiteringide
juhendaja, 1952-1955 Pärnu teatri peanäitejuht.
Teatrite üldine olukord 1950ndate alguses:
1948 oli Eesti teatrite kunstilises koosseisus 923 inimest, siis 1952 oli 546.
Süüdistusi, pealekaebamisi, karjerism. Igaüks kartis, et tema peale kaevatakse, kogu aeg oldi
hirmu all.