Tsiiviilkoodeks oli Euroopale suureks eeskujuks ning sellepärast see neid nii palju mõjutaski. Napoleon mõjutas Euroopat ka hariduse vallas.Tänu temale tekkis Euroopas riikliku koolikorraldusega riigid. Haridusasutused jagati ühtluskooli süsteemi alusel alam-, kesk- ja kõrgema astme koolideks, allutati riiklikule kontrollile ja juhtimisele. Rõhku pandi formaalloogilistele ainetele (ladina k,matemaatika) ning rakenduslikele loodusteadustele. Halduse ja koolisüsteemi tsentraliseeritus on Prantsusmaale ja osale euroopale iseloomulik tänapäevani. Tänu Prantsusmaale tekkis Euroopas tsentraliseeritud bürokraatia.Prantsusmaa Bürokraatia spetsialiseerumine (kutselised ametnikud) ja õigusinstantside assimileerimine haldussüsteemi oli jällegi eeskujuks euroopale. See oli tähtis Euroopa jaoks kuna selle mõju ulatub tänapäevani.
Formaalloogiliste seaduste eripära seisneb selles, et need on seotud mõtlemise õigsusega. Traditsioonilises formaalloogikas on seaduseks mingid nõuded, mida peab järgima selleks, et mõtlemist saaks õigeks pidada. Mis on mõtlemise tõesus ja selle formaalne õigsus? Sisult on mõtted kas tõesed või väärad. See tähendab, et need kas vastavad või ei vasta tegelikkusele. Igasuguse mõtte tõesuse paratamatuks tingimuseks on selle loogiline õigsus, mis tähendab mõtlemise vastavust formaalloogilistele seadustele. Formaalse õigsuse või mitteõigsuse mõisted puudutavad otsustuse struktuuri ehk selle ülesehitust(vormi). Millised on formaalloogika arengu põhietapid? 1. Traditsioonilise loogika teke ja kujunemine. 2. Matemaatilise loogika teke ja kujunemine. Matemaatilise loogika rajaja on Gottfried Wilhelm Leibniz Milleks on loogika vajalik? Loogika tundmine distsiplineerib meie mõtlemist, selle järjepidevust ja põhjendatust.
annaabi.ee 
