Mõtlemise põhireeglid, loogika
tähenduses, mis on väljendatud ka vastavate tunnuste kaudu.
Loogikaalases kirjanduses kõnesoleva reegli raames kõneldakse
sageli asjade samasusest, mis selles kontekstis on ilmselt põhjendamatu,
kuna loogikasse puutuvad arutlused toimuvad väljal de dicto ja ei toimu
asjade ja nähtuste maailma üle, (väljaarvatud juhtumid, mil arutlus toimub
dialektilise loogika, induktiivse loogika ja modaalse loogika alal). Kui aeg-
ajalt juhtubki nii, et formaalloogikasse kuuluv arutlus kipub libisema
loogikast välja asjade ja nähtuste, protsesside ja nende tulemuste jne.
valdkonda, siis on mõistlik hetkeks mõtet juhtida mingile
matemaatikateaduse harule, meenutamaks, et matemaatiline teooria ei
käsitle asjade ja nähtuste eksistentsiga seonduvat Näiteks, 7+7=14,
olenemata sellest, kas number 7 tähistab tegelikust maailmast sigu, päevi,
kroone vm. Seetõttu saabki väita, et matemaatikasse puutuvad arutlused
annaabi.ee 
