Mõtlemine
2. mõtlemise üldvormid ( mõiste, otsustus, järeldus);
3. mõtete seostamisvormid järelduses induktsioon, deduktsioon, analoogia jmt;
4. tõestus ja ümberlükkamine.
II etapp on seotud matemaatilise loogika tekke ja kujunemisega. Sellel aluse panijaks on
Leibnitz. Traditsioonilisest loogikast erineb matemaatiline loogika selle poolest, etõige
mõtlemise uurimisel kasutab ta sümboleid ja matemaatilisi meetodeid. Viimasel ajal on
teadlased üha enam seisukohal, et formaallogikat tuleks käsitleda iseseisva teadusena, mida
on mõjutanud filosoofia ja matemaatika.
Formaalne loogika on teadus tuletatud teadmise seadustest. Tuletamine on mõtteline tegevus,
mille käigus saadakse eelnevast teadmisest loogilisel teel uus teamine. N: me teame, et kõik
inimesed on surelikud, kuna ka Sokrates on inimene, siis järelikult ( tuletades kahest eelmisest
lausest) ka Sokrates on surelik.
Aristotelese traditsiooniline loogika toetus argimõtlemisele (vt ptk 2.3) (Grauberg 9-11).