Renessansskunst
Arhitektuur
Murrangulised muutuses toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam
tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutised
endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti
kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud
ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon.
Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised
Forenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja
järgijaid leidsid.
Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti
lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete
ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäid tarvitusele kuni meie sajandini.
Jälle tuli käsutusele ümarkaar.
Jõukamad inimesed hakkasid nüüd suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja
ilule