ESIMESED SAMMUD ISESEISVUMISE TEEL
Põhjakorpus alustas rünnakut 13. mail. Ettejäänud vaenlane purustati, ning tungiti sügavale
Venemaale. Seoses korpuse lahingutegevusega väljaspool Eesti piire loobus
J.Laidoner sellega alluvusvahekorrast. Korpusest moodustati iseseisev Loodearmee
kindral Judeniti juhatusel.
Põhjakorpuse tegevust toetas tõhusalt Eesti laevastik koostöös Inglise laevastikuga.
Meredessantüksused maabusid Kaporje ja Luuga lahes ning tungis edasi Petrogradi
kaitsva Krasnaja Gorka fordini, mis tänu fordi puhkenud mässule õnnestus 14. juunil
vallutada. Mõjuvat täiendust saanud punased asusid juuni keskpaiku liiga kaugele tunginud
väikesearvulise Pöhjakorpuse vastu pealetungile, kes ei suutnud kättevõidetud alasid kaitsta ja
oli sunnitud taanduma Luuga jõe jooneni, kus asus Eesti 1. diviisi toetusel
kaitsele.
PIHKVA SÕJAKÄIK.
Lõunarinde seisukohalt oli soovitav vallutada Pihkva kui Eesti piiridele ohtlikult lähedal
asuv strateegiline transpordisõlm