sind letztendlich die Folgen der Aufklärung Kritik an Staat und Religion. Die Kirche verliert an Einfluss Schriften von Thomas Hobbes, Voltaire und Jean Jacques Rousseau nehmen großen Einfluss auf deutsche Aufklärer Immanuel Kant liefert 1784 mit seinem wichtigen Essay "Was ist Aufklärung?" die begriffliche Grundlage der Literaturepoche. Der Mensch selbst gerät in den Mittelpunkt. Die Aufklärer fordern Naturrechte ein Literaturepoche: Sturm und Drang (1770-1785) Wissenswertes über die Epoche: Johann Wolfgang von Goethe und Friedrich Schiller prägen praktisch im Alleingang die Literaturepoche des Sturm und Drangs Im Mittelpunkt steht das Genie, weshalb diese Periode auch als "Geniezeit" bekannt ist Motive: Natur, Individualismus, Spontanität, Empfindungen und Gefühle Ablehnung von Traditionen, Autoritäten und Normen
Unemployment & joblessness pole enam eraldiseisvad probleemid, mida menetletakse eraldi varem: unemployment- tööturuinstutsioonide funktsioon, joblessness- riigiametite funktsioon. Nüüd: ühendatud (nt Eesti Töötukassa; one-stop-shops) Kuidas paradigma muutus rakendus? Üldine suund- liberaalne aktiveeriv. Režiimiti erinevad reformi ideoloogiad ja meetmed. Tööturureformide võtmesõnad: Made work pay- neoliberaalne (UK) lähenemine: sihiks madalapalgaliste töökohtade edenadamine. Fordern & Fördern- Saksa piitsa ja prääniku poliitika: sihiks töötute töölepanek. Flexicurity- Taani proaktiivne lähenemine: sihiks mobiilsus ilma hirmudeta (employers- kergem palgata ja vallandada (flexibility). Employees- hüvitised ei kao (security)) Germany- retrenchment without flexicurity: Algne olukord: tugev kaitstus ja varajase tööturult lahkumise soodustamine, sarnane Prnt. (80ndatel võideldi noorte tööpuudusega läbi eelpensionite