Põhjavee seire
Erisuunalise põhjaveevoolu korral tuleb vaatluskaevud paigutada
ümbrikukujuliselt, milles on viis vaatluspunkti. Sügavate veekihtide (aeglase veevahetuse
vöö) tugivaatluskaevud paigutatakse põhjaveevoolu suunaliste profiilidena vaadeldava
veekihi kogu levikualal. Peale tarbitava veekihi tuleb jälgida ka lamamisse ja lasumisse
jäävate veekihtide seisundit. Põhjavee reostuse uurimiseks valitakse välja vaatluskaevud
peamiselt reostusallikast allavoolu, kuid põhjavee fooniseisundi jälgimiseks on üks
vaatluskaev soovitatav paigutada ka ülesvoolu.
Suuremamahulise reostuse puhul on vajalik jälgida põhjavee seisundi muutusi ka
lasumisse ja lamamisse jäävates veekihtides.
2.5 Põhjavee seirest saadavad andmed
Peamiselt saadakse põhjavee seiramisest kolme tüüpi andmeid:
a. Põhjaveetaseme muutused
Põhjaveetaseme mõõtmissagedus määratakse sõltuvalt põhjavee reageerimise kiirusest
muutusele, mis toimuvad veekihis ilmastiku ja inimtegevuse mõjul
annaabi.ee 
