annavad kujutise tasapinnas (võrkkestal) esemest terava kujutise. Vähimat vaatenurka , mille all vaadelduna kaks punkti näivad veel lahusolevatena , nim min. Vaatenurgaks. 2. Mis on akommadatsioon? Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. 1. Kiirte käik pikksilmas? 2. Mis määrab pikksilma suurenduse? Pikksilma suurenduse määrab ära objektiivi ja okulaari fookuskauguste suhe. 3. Kas antud töös kasutatud pikksilma suurenduse määramise meetodi korral oleneb reslutaat sellest, kui kaugel on vaadeldav skaala pikksilmast? Ei olene sest me võrdleme suhet. 4. Pikksilma lahutusvõime. Pikksilma lahutusvõime A=D/1,22*lambda D-läätse läbimõõt, lambda- lainepikkus. 5. Galilei pikksilm. Galilei piksilmas on okulaariks hajutav lääts. 6. Milles seisneb pikksilma teravustamine?
annavad kujutise tasapinnas (võrkkestal) esemest terava kujutise. Vähimat vaatenurka , mille all vaadelduna kaks punkti näivad veel lahusolevatena , nim min. Vaatenurgaks. 2. Mis on akommadatsioon? Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. 4. Kiirte käik pikksilmas? 5. Mis määrab pikksilma suurenduse? Pikksilma suurenduse määrab ära objektiivi ja okulaari fookuskauguste suhe. 6. Kas antud töös kasutatud pikksilma suurenduse määramise meetodi korral oleneb reslutaat sellest, kui kaugel on vaadeldav skaala pikksilmast? Ei olene sest me võrdleme suhet. 7. Pikksilma lahutusvõime. Pikksilma lahutusvõime A=D/1,22*lambda D-läätse läbimõõt, lambda- lainepikkus. 8. Galilei pikksilm. Galilei piksilmas on okulaariks hajutav lääts. 9. Milles seisneb pikksilma teravustamine?
polaarehk külmvoonditeks (Arktis ja Antarktis). Troopiliste ja polaaralade vahele jäävad parasvoondid. Seega on maakera jaotatud viieks temperatuurivööndiks. Poolustel tõuseb Päike vastavalt kevadisel või sügisesel pööripäeval terveks poolaastaks (polaarpaev) ja loojub samuti terveks poolaastaks (polaaröö). Refraktsiooni tõttu on polaarpäev mõne ööpäeva võrra pikem polaarööst. Maa orbiit on ellipsikujuline . Ellipsi fookuskauguste erinevuse suhe suurema pooltelje pikkusesse (ekstsentrilisus) on Maa orbiidi elliptilisusest ja ekliptika kaldest järeldub huvitav asjaolu, et põhjapoolkera suvi pole identne lõunapoolkera suvega, ega talv talvega. Põhjapoolekera suvi on u. 10 päeva pikem aga kuna lõunas on kiirgus intensiivsem siis on kiirgusehulk suht võrdne. Astronoomiline ühik e. Maak ja päikese keskmine kaugus = 149 500 000 km . See tuleb 1-ga võrdsustada ja siis saab võrdlusi luua. Et Põhjapoolkera suvel (4
annaabi.ee 
