Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
kaotuse ja lakkas olemast. Ordus said tähtsamaks materiaalsed huvid ja võim.
o Tähtsaim isik Liivimaa ordus oli ordumeister. Talle kuulusid Läti alad ja Eestist ka Järva jne, orduriigi pealinnaks
oli algul Riia, seejärel Võnnu.
o Ordualad jaguneisd väiksemateks haldusüksusteks- komtuur ja foogtkondadeks, mida juhtiseid vastavad
võimukandjad - komtuurkonnad ja fooitkonnad kellele allusid ordumõisad.
o Sisemises korrastuses olid liivi ordus rüütelvennad kes kandsid valget mantlid must ristiga.
o Organisatsiooni liikmed olid sammuti nn poolvennad- sepad, pagarid, kingsepad jne.
o Tähtsat osa kirikutes mängisid preestervennad.
o Ordu majanduselu hoidsid korras linnuste majandusülemad, laekurid jne.
o Vaimuliku poole tähtsamaiks võimukandjaks oli Vana-liivimaa Riia peapiiskop
annaabi.ee 
