Nimetu
mõisnikul kaasistujad( hirsnikud), arutluse all peaasjalikult tsiviilasjad. Vaidlused tp endi
vahel. Tp otsustamisõigus erinev. Varem ka kriminaalasjad nende kompetentsi all.
3) Tln linna kohtusüsteem, tegutses vabalt ja teistes sõltumatult. Linna elanikud ja
kodanikud jäid selle jurisdiktsiooni alla. vaimulikud ei kuulunud linna õigusmõistmise
alla. Sünnib 13 sajandil, muutumatult läheb edasi kuni19 saj kohtureformini.
I instants oli alam e foogtikohus. Eesistuja foogt, kuid ka teise linnaelanikke selle töösse
kaasatud. Selle pädevuses lihsad mittekriminaalasjad. mitmed võlaküs ja arusaamatused,
pärandiküs jms.
II astme kohus oli Ülemkohus e raad ise. Rida asju, mis tulevad otse ülemkohtu
kompetentsi( kriminaalasjad enamasti). Nt tsiviilasjad olid võla ja kaubandusasjad,
pärandus, eeskosteajsad,kinnisvaraülekanded, objektide, maade/alade
rentimine
annaabi.ee 
