Kodukoha kultuuriline identiteet
stiilis, algselt kaupmees Harderi elamuks ehitatud hoone, ning 1911. aastal valminud
juurdeehitusest - linnavolikogu saalist
1813. aastal kaupmees P. R. Harder suri, ning hoone pandi selle ehitamisel tekkinud võlgade
tõttu müüki. Keisri käsul osteti hoone 1819. aastal 24100 rubla eest Pärnu komandandi majaks.
Peale Pärnu kindluse likvideerimist 1835. aastal anti linnale üle ka komandandi maja. Raad
määras selle raekojaks, foogtikohtu istungite paigaks, politsei asukohaks ja vanglaks. Viimane asus
esiotsa keldris, hiljem selle tarvis ümberehitatud kõrvalhoones.
Raad asus majja 1839. aastal, ning hoone vastuvõtmisel loetleti selles 17 eluruumi ja 3 muud
ruumi. Raekoja ja kõrvalhoone ruumid täitsid periooditi mitmeid erinevaid funktsioone, sh renditi
avaraid võlvkeldreid kohalikele kaupmeestele laoruumideks.
1877. aastal hakati Baltikumis rakendama vene linnaseadust, mille põhjal likvideeriti kitsa