Kas keskaja võimustruktuurid olid inimest kaitsvad või hävitavad?
Keskaeg algas 1535. aastal. Siis olid võimul vasallid ja piiskopid. Vasallid ja
piiskopid elasid linna ja talupojad maal. Talupoegade elu maal oli poole raskem ja
keerulisem kui vasallide ja piiskoppide elu linna. Kuna talupojad pidid koguaeg raskeid töid
tegema.
Keskaegse orduriigi valdused sirutusid katkematult Leedu piirist kui Soome laheni.
Tähtsamateks tugipunktideks olid Viljandi ja Tallinn. Orduriik jagunes väiksemateks
haldusüksusteks, mida juhtisid foogid ja komtuurid. Liivi ordut juhtis ordumeister.
Tähtsamaks Vana -Liivimaa maahärraks oli Riia piiskop. Riia peapiiskopile, nagu ka
teistele piiskoppidele, kuulus teatavatel aladel nii vaimulik kui ilmalik võim ja seal oli ta
täieõiguslik vürst. Neid alasid nimetati tema stiftiks. Piiskoppide vaimulikku võimkonda
nimetati diötseesiks ja kogu Vana-Liivimaa jagunes eri piiskoppide diötseeside vahel.